Ma loodan, et see ei tule kellegi jaoks üllatusena, aga Setomaa on üks Eesti perifeersemaid piirkondi, mida iseloomustab madal asustustihedus, rahvastiku vananemine ja noorte väljaränne. Aastatel 2010-2022 on piirkonnas valitsenud järjepidev negatiivne iive ning tööealise elanikkonna vähenemine. Selline demograafiline dünaamika seab väljakutseid piirkonna majanduslikule ja kogukondlikule jätkusuutlikkusele. Seega tuleb otsejoones antud rahvastiku vähenemine ümber pöörata ja noored tagasi Setomaale tuua. Lihtne öelda, teha pisut keerulisem.

Kui me soovime, et noored valiksid Setomaa, siis ei piisa ainult pärandkultuurist või looduslähedusest. Kuidas kujundada selline Setomaa, kus elu ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka ihaldusväärne?

Kõik algab koduuksest

Kui me tahame, et noored tuleksid ja jääksid, peab neil olema koht, kuhu tulla. See tähendab nii renoveeritud kui ka uusi elamispindu. Keegi ei koli kuuse alla, isegi kui looduses on meeldiv aega veeta.

Sama kehtib külade kui terviku kohta. Korras, elav ja ilus küla ei ole pelgalt esteetiline väärtus – see on märk, et siin saab elada, siin saab olla inimene. Iga elus kogukonnaga küla mõjub tänases aina enam linnastuvas maailmas üha erilisemalt. Iga toimiv küla on tükk Setomaa tulevikust.

Kool, lasteaed ja teenused: kompromissideta

Kui me soovime, et noored rajaksid oma elu Setomaale, ei tohi elukeskkonna kvaliteedi osas teha järeleandmisi. Elamispind, kool, lasteaed ja teenused– need kõik peavad suutma konkureerida linnades pakutavate teenustega. See pole sugugi liialdus: me elame vabas maailmas ja inimesed valivad kooli ja kodu võrdluse alusel.

Seega ei saa Setomaa kool olla lihtsalt “piisav”; see peab olema kaasaegne, kvaliteetne ja inspireeriv. Sama kehtib lasteaia, huviringide ja noorte arenguvõimaluste kohta. Me ei saa jääda lootma, et ehk suudavad maa-elu positiivsed omadused ebakvaliteetsed teenused üle kaaluda. Ega pikalt ei suuda – inimesed valivad elu luua seal kus neil on hea olla ja asjad toimivad.

Töö tulevik: mitte ainult säilitada, vaid kujundada

Lisaks kaunile kodule ja kvaliteetsele kooliharidusele soovib see tubli noor inimene, kes siia kolimist kaalub, ka tähendusrikast ja tasuvat tööd teha. Selles osas ei piisa Setomaal pelgalt olemasolevate töökohtade hoidmisest. Eriti noortele mõeldes vajame me nägemust, milliseid töid siin tulevikus tehakse – ja seejärel tuleb hakata looma neile töödele sobivaid tingimusi.

Kaugtöö, digiteenused, rohepööre, elamusturism ja loomeettevõtlus – need kõik on realistlikud suunad, kui meil on olemas kiire internet, tööruumid, elamispinnad ja kogukondlik tugi. Aga ainult ootamisest ei piisa. Tulevikutöö jaoks tuleb ruum ja tingimused ette valmistada.

Kokkuvõte

Tegelikult on need vaid mõned üksikud momendid, mida noored pereinimesed oma elukeskkonna juures oluliseks peavad. Ometi võivad just need saada otsustavaks. Kui suudame Setomaal esmalt kaardistada olukorra – koguda infot, küsida noortelt endilt, mõista ootusi ja vajadusi – ning seejärel siht selgelt paika panna, on meil võimalik teha läbimõeldud ja sihipäraseid samme. Nii saame tulevasest Setomaast luua midagi (mitte ainult head, vaid) parimat.

Setomaa, mida noored tahavad, ei ole “vaikne nurgake” – see on targalt üles ehitatud kogukond, kus kool on tasemel, töö tähenduslik ja potentsiaal saab rakendatud. Aga selline Setomaa ei teki iseenesest – see vajab otsust, tahtmist ja tegutsemist.

Lauri Mäesepp, Ilmaveere peremees