Aktiivsete külakogukondade rollist oma kodukoha elu arendamisel on räägitud ja selle olulisust rõhutatud vist küll igal ajalooperioodil. Ainult tegevuste nimed ja vormid on ajas muutunud.
Kahe maailmasõja vahelises Eestis koonduti haridusseltsidesse, propageeriti karskusliikumist ja asutati vabatahtlike pritsimeeste seltse. Nüüd, uues Eestis on eelkõige külaseltside aeg.
1997. aastal asutati Eesti Külaliikumine Kodukant, mis liidab külaelu väärtustavaid ühendusi. Idee taolise ühenduse loomiseks saadi muide Rootsist. Kodukandi tuntumad ettevõtmised on Teeme ära! talgupäev ja „Aasta küla“ konkurss. Viimase puhul meenutame uhkusega aastat 2019, kui Lüübnitsa valiti Eesti aasta külaks ja aastat 2021, kui konkursile oli nomineeritud Luhamaa nulk.
Kogukonnad on aktiivsed
Kuidas on kogukondliku aktiivsusega täna Setomaal? Julgen öelda, et päris hea. Kogukondlik aktiivsus ei pea väljenduma ainult külaseltsi loomise ja selle tegevusega. On väga palju erinevaid tegevusi, mis võivad liita ühe küla inimesi. Hea näide on Ostrova küla, mis sel aastal korraldas oma 15. festivali ja sellega on seotud enamus külaelanikke. Ostrova festival on juba ammu palju rohkem kui lihtsalt kogukonna „oma asi“, see on täna ka väike turismimagnet ja Setomaa turundaja laiemalt.
Piusa Oro Mekk – päev peale päätnitsat kutsuvad Kolossova, Korela ja Ulitina külad oma kodukohvikuid külastama. Selle korraldamiseks käiakse omavahel kokku ja toimub see sel aastal juba viiendat korda.
Mitmel pool üle Setomaa hoitakse alles kirmaskite traditsiooni – ongi see ju oma küla püha ja pidu. Vahest see jääbki kusagil külas aasta ainsaks kokkusaamiseks, aga mis sellest. Nimetaks siin taas toimuvaid Puugnitsa küla Ninnikirmaskit ja Matsuri kirmaskit.
Üks olulisemaid kogukonna organiseerumisi on olnud kindlasti Obinitsa Külade Seltsi loomine 2023. aastal. Neil on hakkajaid ja tegusaid inimesi, kelle poole vaatab mitte ainult kogukond, vaid ka teised Setomaa arengust hoolivad inimesed. Esimese kondiprooviga – Obinitsa kuningriigipäeva korraldamisele kaasaaitamisega – said nad väga hästi hakkama.
Väga hea meel on Võõpsu küla üle – seal Setomaa „põhjaväravatel“ on ette võetud mitmeid külale olulisi asju.
Uusvada Kultuuriküla ja muidugi vana kolhoosikontorist külamaja ülesehitamine – näide seto jonnist ja visadusest. Siinkohal on paslik nimetada Setomaa Edendüsfondi, mille kolmest „taskust“ üks toetab külaelu arendavaid projekte.
Täiesti uus hingamine on Mikitamäe külal. MTÜ Tegus Mikitamäe on ette võtnud suuri asju. Saatsel on käsil selle aasta kuningriigipäeva korraldamine ja üldse on kuningriigipäeva liikumine külast külla suur väljakutse ühistööks neile küladele, kes sellise vastutuse on otsustanud endale võtta.
Jätsin siin nimelt kirjutamata Nedsajast, Lüübnitsast, Luhamaast – need on oma tegemistega olnud pidevalt pildis ja saanud palju tähelepanu.
Trend ülespoole
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et viimaste aastate jooksul on Setomaa külades toimunud palju positiivseid arenguid ja see „trend“ on kindlalt ülespoole. Et see nii ka jääks, on oluline, et
ei kaoks neid arenguid toetavad mehhanismid – jätkuksid Setomaa programmid, leiduks ikka häid toetajaid Setomaa Edendüsfondile ning omavalitsus ja kogukonnad oleksid head koostööpartnerid käiksid probleemide lahendamisel ikka ühte jalga.
Aarne Leima, sootska, MTÜ Setomaa Turism juhatuse liige
