Ehkki Setomaa oli ja on ääreala, on siin palju omapärast ja mitmeid tugevusi, millele ettevõtted ja ettevõtlikud inimesed saavad üles ehitada oma kestmise ja edenemise.

Kultuuriturism areneb

Väga head tööd teevad meie turismiettevõtjad, kes võtavad vastu külalisi, aitavad hoida meie kodukandi head mainet ja toovad piirkonda raha. Setomaa on Eesti turismimaastikul tuntud eelkõige kultuuriturismi sihtkohana. Tartu Ülikoolis 2021. aastal läbi viidud uuring „Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused“ näitas selgelt, et Setomaa on Eesti tuntuim pärandkultuuri regioon, edestades peaaegu kaks korda tuntuselt järgmisi piirkondi (saared). Seto leelo, mis kogukonna ühiste pingutuste tulemusel arvati juba 2009. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, on elav ja arenev. Leelokoore on viimastel aastatel juurde tekkinud ning seto leelot tahavad sageli kuulda ka meid külastavad sise- ja välisturistid, tuues nii olulist lisatulu paljudele kohalikele leelotajatele. Mitmed ettevõtjad pakuvad nn rõivilepaneku õpitube, tekkinud on käsitöötalusid, kus saab õppida käsitööd. Meie käsitöömeistrid on suutnud panna käsitööoskused teenima tulu, luues ilu ja suuremat väärtust oma inimeste ning külaliste jaoks, aidates samas hoida ja arendada sajandeid püsinud erilisi oskus ja tehnikaid.

Pakume tervislikku kohalikku toitu

Viimastel aastatel oleme üha suuremat tähelepanu pööranud toiduga seonduvale. Alustades sellest, kuidas maa kui tootmisvahend panna paremini tööle, kuni selleni, kuidas pakkuda maitsvat ja tervislikku toitu. Toidu valmistamise oskused ja kokkade tähtsus on Setomaal oluliselt kasvanud. Erinevate toidukohtade olemasolu on väga oluline ka turismiettevõtluses, andes külastajale põhjust kauemaks piirkonda jääda.

Suund mahetoidule kannab endas mitmeid väärtusi: maa kasutamine, keskkonnahoid, tervis, toidukultuur, jäätmete vähenemine. See ei ole vaid käputäie inimeste huvi, vaid protsessis on kaasa löömas terve hulk inimesi, kes loovad kogu piirkonnale heaolu ja lisaväärtust. Uhke tunne on teada ja öelda, et Setomaa algatatud mahe mõtte- ja tegutsemisviis on nüüdseks levinud kogu Võru maakonda ning tänavu septembris antakse maakonnale üle Euroopa mahepiirkonna tiitel.

Ettevõtted panustavad piirkonna arengusse

Setomaa ettevõtjad on vastutustundlikud. On põhjust olla tänulik meie suurtele ettevõtetele nagu Värska Originaal, Värska Kuurortravikeskus, Värska Laht, Almar Puit, VIP-Mööbel, Lõuna-Antsu talu ja paljud teised, kes hoolivad meie piirkonna elu edendamisest. Ettevõtjad panustavad oma aega aruteludesse ning toetavad külakogukondade ettevõtmisi, kultuuri- ja spordisündmusi.

Paljud ettevõtted on aidanud oma toetusega käivitada Setomaa Edendusfondi. Meie jaoks on väga tähtis, et iga pere saaks leida võimaluse teenida leiva ja leivakõrvase oma kodukohas. Setomaa Edendusfond loob väikeettevõtjale võimaluse alustada ja kasvada ning toetab külakogukondade väärt algatusi. Setomaa Edendusfond alustas tegevust 2019. aastal, praeguseks on 93 väärt idee teostamiseks olnud võimalik anda tuge kogusummas 364 111 eurot. Teeme kõik selleks, et Setomaa Edendusfond jätkaks oma missiooni aidata kohapealsetel ettevõtetel ja inimestel toetada häid kohalikke algatusi. Tänan kõiki toetajaid. Tänan toetust otsinud julgete ideede eest.

Tõmbame ligi välisinvesteeringuid

Setomaa Liidu juhitud projektidega viimasel neljal aastal Setomaa arengusse panustatud 902 550 eurot, samuti on teised organisatsioonid ja Setomaa vald olnud aktiivsed osalised arvukates riiklikes ja rahvusvahelistes projektides, mille abiga on valda tehtud suuri  investeeringuid ning haritud meie inimesi. Sellised investeeringud on väikse valla jaoks äärmiselt olulised, need on muutnud meie piirkonna ligitõmbavamaks nii külalistele kui omadele: Värska rannapromenaad ja sadam, matkarajad, Reegi maja, Meremäe mäe rajatised, Mikitamäe küla arendused. Arendused on inimeste poolt hästi vastu võetud, loodud võimalusi naudivad nii kohalikud kui ka külalised. Saame olla uhked selle üle, et Obinitsa külla on siin juba olemasoleva külmakeskuse kõrvale neli miljonit eurot maksva projektiga kerkimas kogu maakonda teenindav aiasaaduste väärindamiskeskus, mis avab tänavu 13. oktoobril oma uksed ja hakkab köögivilju vastu võtma. Sellega saab Setomaa uue rolli ja tähtsuse maakonna ja kogu riigi mastaabis.

Kindlasti ei saa me öelda, et „Setomaa on nüüd valmis saanud.“ Ette on valmistatud uued algatused, et muuta Setomaa veelgi nähtavamaks külaliste jaoks ning paremaks elukeskkonnaks omade jaoks. Võru maakonda hõlmava mahuka turismiarendusprojektiga on kavas kujundada Lauluema nõlv kenamaks, rajada enamkäidud kohtadesse tualettruumid, korrastada matkarajad.  Rohkem võiks olla poes seto toitu. Oleks rõõm näha eestikeelsete viitade-siltide kõrval ka setokeelseid – alati on soe tunne käia Meremäe koolihoones, kus on ustel setokeelsed sildid. Selge, et ideede toetuseks on vaja leida lisaressurssi. Jätkame kindlasti riigiga dialoogi, kuidas suurendada piiriäärse piirkonna inimeste heaolu ja turvatunnet.

Olen seda meelt, et Setomaa hea käekäigu jaoks on ettevõtluse ja ettevõtlike inimeste areng võtmetähtsusega. See loob töökohti ja heaolu, toob isemajandamise võimekust, inimesed saavad hakkama, tunnevad rõõmu tegemistest ja saavad pakkuda tuge ka teistele.

Olen Setomaa elus aktiivselt kaasa löönud kakskümmend aastat, silme ees alati üks siht: IKKA INIMESTE HEAKS.

Timmo Margus, Setomaa Liidu juhatuse esimees